Väärtuspäev (value date) on tulevane kuupäev, mida kasutatakse, et teha kindlaks sellise toote väärtust, mille hind kõigub. Tavaliselt näed väärtuspäevade kasutamist finantsiliste toodete ja kontode maksmise määramiseks, milledel on lahknemise võimalus, tänu väärtuse ajastamise erinevuste tõttu. Selliste finantstoodete hulka kuuluvad valuutade lepingud, optsioonilepingud ja isiklikkudel kontodel makstavad või saadaolevad intressid. Väärtuspäeva võidakse nimetada ka “valuta´ks”.
Väärtuspäev panganduses
Kui maksusaaja (payee) esitab panga jaoks tšeki, siis krediteerib pank maksusaaja kontot. Siiski võib kuluda mitmeid päevi, kuni pank saab raha maksja (payor) pangast, eeldades, et maksjal ja maksusaajal on kontod erinevates finantsasutustes. Kui maksusaajal on rahalistele vahenditele kohene juurdepääs, on vastuvõtval pangal risk negatiivse rahavoo registreerimiseks. Selle riski vältimiseks hindab pank päeva, mil ta makseasutuselt raha kätte saab ja hoiab raha maksusaaja kontol senikaua, kuni saabub oodatav laekumise päev. Tegelikult hoiab pank deposiidi summat mõned päevad, mille järel saab maksusaaja seda raha kasutada. Päeva, millal raha vabastatakse, kutsutaksegi väärtuspäevaks.
Sarnaselt sellele, kui ülekanne toimub ühe panga kontolt teise panga kontole, on väärtuspäevaks kuupäev, millal saabub ülekanne vastuvõtvale pangale ning saab seejärel kliendile kättesaadavaks.
Väärtuspäev kauplemises
Kui on võimalus vastukäivusele tänu varade hindamise ajastuse erinevustele, kasutatakse väärtuspäeva. Forexi kauplemises kasutatakse väärtuspäeva kohaletoimetamise kuupäevana, millal tehingu osapooled lepivad kokku oma kohustuste täitmise maksude tegemises ja omandiõiguse üleandmisel. Tänu erinevustele ajatsoonides ja panga töötlemise viivituste tõttu, on väärtuspäev hetketuru tehingutele välisvaluutades seatud tavaliselt kaks päeva peale tehingu sõlmimist. Väärtuspäev on päev, kus tegelikult vahetatakse valuutasid, mitte päev, kus kauplejad nõustuvad vahetuskursiga.
Väärtuspäeva kasutatakse samuti ka võlakirjaturul, et arvutada võlakirja lisandunud intressi. Kogunenud intressi arvutamisel arvestatakse kolme võtmepäevaga – tehingu kuupäevaga, arvelduspäevaga ja väärtuspäevaga. Tehingu kuupäev on päev, millal teostati tehing. Arvelduspäev on päev, kus lõpetati tehing. Väärtuspäev on tavaliselt (kuid mitte alati) kokkuleppe kuupäev. Kokkuleppe kuupäev saab olla ainult tööpäeval – kui kaubeldi reedesel päeval (tehingu kuupäeval), siis loetakse tehingu lõpetatuks esmaspäeval, mitte laupäeval. Väärtuspäev võib langeda ükskõik millisele päevale, mis on näha kui kalkuleeritakse lisandunud intress, mis arvestab antud kuu igat päeva.
Väärtuspäeva kasutatakse samuti ka siis, kui hinnatakse kupongvõlakirju, mis teevad poolaastaseid intressimakseid. Näiteks, hoiuse tagamise võlakirjade puhul summeeritakse intressi poolaastas nii, et väärtuspäev on iga kuue kuu tagant. See kõrvaldab investorite jaoks ebakindlused, kuna nende intressimaksete arvutused on samad nagu valitsusel.